Novembri lõpus esilinastus Pimedate Ööde Filmifestivalil Elisa originaalsari “Süü”. Loo keskpunktis on 12 aastat tagasi toimunud mõrv, mis on aastaid saatnud ühte kokkuhoidvat peret. Sünges põnevikus teeb kaasa Ago Anderson, kelle jaoks on see tavapärasest hoopis teistsugune roll. Rääkisime Agoga sarjast, inimeste usaldamisest ning ootustest uueks aastaks.

Näitlejad unistavad ikka mõrtsukarollist

Kui paljud seostavad Agot humoorikate rollidega “Klassikokkutulekus” ja “Eesti matuses”, siis uus roll on tavapärasest hoopis teistsugune. Seriaalis “Süü” mängib Ago tusast ja sünget isa Joeli, kelle poeg on paras pätt. Ta on üksik mees ja teismelise poja kasvatamine käib tal üle jõu. Mõni stseen oli Ago sõnul päris õõvastav, näiteks pidi ta surnud kitse jalgadest üles riputama. “Mu laps küll ütles mulle, et issand kui vastik mees! Seriaali edenedes aga saab mulle hakata kaasa tundma,” kommenteeris näitleja enda tegelaskuju.

Ago tõdeb, et näitlejana on alati hea meel midagi hoopis teistmoodi teha: “Mulle pakuti see roll enne, kui olin teksti lugenud. Kirjelduse põhjal olin kohe nõus, sest mida erinevamaid asju näitlejana teha, seda ägedam! Ma arvan, et kõik näitlejad salamisi unistavad mõrtsukarollist. Kui lõpuks stsenaariumi kätte sain, siis oli nii põnev, et pidin jutti kõik läbi lugema.” Ago sõnul jäi ta ka lõpptumeusega rahule ning ka kaasnäitlejate ja sõprade tagasiside olnud sarjale positiivne. “Isegi endaga jäin rahule, aga kõige kriitilisem olen tavaliselt enda suhtes,” tunnistab ta.

Inimeste usaldamine

Ka kodus perega sarja vaadates ei suudetud põnevikku kinni panna. “See on puhas meelelahutus, kus jälgid põnevusega lugu ja unustad argielu. Pidin õhtul tööl käima ja kogu pere tahtis edasi vaadata, aga ma ei lubanud. Nad siis piinlesid, kuni koju tulin, ja järelikult oli nii hea, kui me kõik vaatasime. Isegi mul, kes ma teadsin, mis juhtub, oli ikka põnev,” kirjeldab Ago, kuidas seriaal terve pere teleka ette naelutas.

Kui sarjas on palju juttu sellest, kuidas minevik tuleb kõikidele tegelastele karmavõlana kätte maksma, siis päris elu näeb Ago teistmoodi. “Ma ei saa aru, miks osad inimesed arvavad, et neile tahetakse halba ja nad otsivad endale vaenlasi. Keegi ei taha sulle halba ega tegele süstemaatiliselt sellega, et sinu elu pekki keerata. Kedagi ei huvita, mida mingi Ago kuskil teeb. Koroonaaeg on mulle selles suhtes hästi mõjunud, et see on näidanud mulle palju inimeste loomuse kohta. Olen õppinud inimesi usaldama. Elu on palju huvitavam kui ühes kohas või asjas kinni olek,” õhutab Ago inimesi positiivsemale ellusuhtumisele.

Näitleja sõnul on ka temas sünge pool olemas, aga ta võitleb igapäevaselt sellega, et seda mitte välja näidata. Joeli roll oli võimalus sisemist süngust välja elada ilma, et see teda liialt mõjutaks. “Kui mingi asi jälje jätaks, siis ma ei saaks õhtuti magada. Vahest on etendusi erinevate süngusastmetega, aga kui see läbi saab, siis lülitan end täiesti välja. Kui mõni prooviprotsess on pikem, siis tegelane tuleb natuke koju kaasa, aga selle rolli süngus ei mõjutanud kuidagi,” seletas ta, et seriaali kiire produktsiooniaeg ei lase süngusel sügavale südamesse pugeda.

Esimene ja viimane võttepäev

Ago esimene võttepäev oli stseen seriaali viimasest osast. See oli ka üks suve kuumemaid päevi, kus pärast igat kaadrit jooksid grimeerijad näitlejaid puuderdama. Samuti alustati raskest stseenist, kus isa ja poeg leiavad teineteist ja kedagi hakatakse tapma. “See kõik oli natuke imelik ja naljakas. Läksin võttele ja roll pidi kohe valmis olema, sest see oli ju filmi lõpp. Ei mingit rolliarengut. Ma ei saanud seda tüüpi üldse harjutada, emotsioonid pidid kohe hästi kõrgel olema ja kostüüm kleepus seljas,” kirjeldas Ago pea ees rolli sisse elamist.

Kui võtetest rääkida, siis ei saanud näitleja mainimata jätta, kui hästi Priit Pius oma režissööri debüüdiga hakkama sai. “Seal on mitu ohtu, kui inimene ei ole varem seda tööd teinud. Mõni tahab oma esimese asja väga hästi teha ja mõtleb kõike üle ning tehakse hästi palju duubleid. Priit tegi väga profilt – kohe kui nägi, et sai kätte, mis ta tahtis, siis ei hakatud väga palju üle tegema. Filmiti ka kahe kaameraga, mis on Eestis haruldane, samas teeb protsessi väga kiireks,” kiitis Ago.

Uus aasta, uued lubadused

Viimane aasta on Ago sõnul talle hästi mõjunud. Ta on saanud puhata ja tegeleda ka muude asjadega peale töö. Ta on palju rõõmsam kui varem ja hakanud vähem muretsema. Ka intervjuu õhtul jäi näitlejal etendus ära. Kurvastuse asemel nägi ta aga võimalust perega rohkem aega veeta ja kelgutama minna. “Kui vägisi tuleb see puhkus, siis on nii hea ja nüüd peab edasi elama niimoodi, et endale ise puhkust võtma. Ja peab õppima “ei” ütlema,” mõtiskleb näitleja.

Uuel aastal ootavad Andersoni mõned muutused, sest aprillis ootab ees 50. juubel. “Kuskilt kummitab see, et juubel on üks kord elus kui inimene saab viiskümmend. Siis jätab ta oma eelneva elu maha ja alustab puhtalt lehelt täiesti uut elu. Ma tööd, pere ega riiki maha jätta ei kavatse, aga mingid väikesed muutused tulevad,” sõnas ta. Uuel aastal ootavad ees ka paar uut lavastust ja “Põrgupõhja uue vanapagana” järgmine hooaeg. Uusaastalubadusi Ago enda sõnul ei anna, sest nendeks pole vajadust: “Ma olen ilma igasuguste lubadusteta ka õnnelik. Ma olen nii rahul sellega, mis on.”

Elisa originaalsari “Süü” esilinastus novembri lõpus Pimedate Ööde filmifestivalil ning kõik osad saab kohe ära vaadata Elisa Huubist. Seriaal on toodetud Warner Brothers International Television Productioni stsenaariumi põhjal ning loo keskpunktiks on 12 aastat tagasi toimunud traagiline pisipoja surm, mis on isa Sepot (Rasmus Kaljujärv) ja tema ülejäänud perekonda aastaid saatnud. Lugu saab oma jätku 2021.aasta suvisel puhkusereisil Saaremaale. Lootus muretust puhkusest puruneb aga ühe anonüümse ähvarduskirja tõttu. Sellest hetkest hakkab hargnema sündmuste jada, mis lõpetab vaikimisvanded ning tõstab pinnale sünged saladused. Seriaali režissöör on Priit Pius ning teiste kodumaiste tippnäitlejate seas astuvad üles Rasmus Kaljujärv, Ott Sepp, Jaan Rekkor, Epp Eespäev, Maarja Jakobson, Sandra Uusberg ja Ago Anderson.