Armastatud näitleja ja lavastaja Indrek Sammul on teiste tuntud kodumaiste näitlejate kõrval Elisa uue sarja “Valguses ja varjus” üks osatäitjatest. Tänaseks oleks pidanud sari juba eetris olema, kuid eriolukord riigis on pannud nii võtted kui ka rolliks valmistumise sunniviisilisele pausile. Näitleja annab ülevaate, kuidas see tema protsessi mõjutanud on ning milline on hetkeolukorra positiivne pool.
Aeg olla pere seltsis ning puhastada siseilma
Eriolukord on Indrek Sammuli sõnul andud näitlejate jaoks võimaluse aeg maha võtta: “Need, kes on näitleja elukutse valinud, teavad, mismoodi see töö käib. Kui Sa hakkad asjaga tegelema, siis Sa seda kell viis või kuus õhtul nagu tööriista käest ära panna ei saa. Sa tegeled kogu aeg kujutlusmänguga selle tegelase ümber.”
Näitleja sõnul on see küllaltki väsitav tegevus. Samuti võrdleb ta näitlemist ja rolli sisse elamist eksamiks valmistumisega. “Kui Sul on eksam tulemas, siis Sa tegeled sellega koguaeg. Uue rolliga on samamoodi ja Sa ei saa seda maha panna. Seetõttu olen ka enda rolli läbi lugenud ja kui projekt pausile pandi, siis asetasin ta kõrvale, et puhastada enda siseilma ja kujutlusmänge. See võimalus on praegu väga hea – kahju, et muidugi sellisel kujul tulnud,” kirjeldab Indrek Sammul hetkeolukorda ning mainib, et hetkel ei ole kõrvale pandud ainult eesootav sarjaroll vaid ka kogu teatritöö.
Uusi hobisid mees vabaks jäänud aja sisustamiseks üles korjanud ei ole, vaid teeb kõike seda, mida harilikult. Põhiliselt toob ta esile, et on saanud veeta rohkem aega pere seltsis. “See on see aeg, mida näitlejatel muidu võibolla väheseks jääb. Praegusel hetkel jälgime kõiki ühiskonnas kehtestatud reegleid ja see annab võimaluse olla kodus ja veeta aega üksteise seltsis, “ sõnab ta.
Sarja tegemine toimib vastastikuse usalduse peal
Indrek Sammul on kõige paremini tuntud arvukate rollide eest teatrilavastustes, kuid on kaasa teinud teiste seas ka tuntud filmides nagu “Nimed marmotahvlil”ja “Tõde ja õigus”. Sarjadest on ta ilmselt kõigile tuttav “Pilvede all” Erikuna. Küll aga pole ta üles astunud just väga paljudes kodumaistes sarjades. Näitleja sõnul ei pidanud ta siiski kaua mõtlema, kas uus roll vastu võtta.
“Kodumaiste seriaalide puhul üldiselt enne rolli vastu võtmist täismahtu valmis ei ole. Saame rääkida üldsõnaliselt sellest, millest lugu rääkima hakkab, millised on tegelased ning milliseid teemasid käsitletakse. Kui selleks ajaks, mil näitlejad valitakse, saadakse valmis pilootosa, siis on väga hästi. Kõik toimib vastastikuse usalduse peal. Meeskond räägib lahti, mida nad mõtlevad ja teha tahavad. Siis jääb endal otsustada, kas see sobib sulle ja tundub huvitav. Antud juhul oli ka pilootosa valmis ja see oli väga paeluv,“ rääkis Indrek Sammul, kuidas ta rollini jõudis.
Kuna sarja võtted peatati, siis Sammul enda tegelaskuju veel väga hästi tundma õppinud ei ole. Küll aga suutis ka kohe pärast käsikirja läbi lugemist temaga samastuda. “Tegelaskuju on salapärane ja mulle meeldib see, et ta on ühest küljest selline hästi eluline ja teisest küljest on tal nagu meil kõigil omad saladused, millega me antud hetkel elus maadleme. Sellel mehel on oma koorem kanda, mida ta lahendada püüab,” kirjeldab Sammul eesootavat rolli.
Hammasrattad leiavad üksteist rahulikult üles
Sarja võtete juures sõltub Indrek Sammuli sõnul väga palju lisaks näitlejatele ka meeskonast ning sellest, kuidas moodustub tervik. Eesti sarjade puhul saavad näitlejad tavaliselt esmakordselt kokku võtteplatsil ning esimestel päevadel antakse näitlejatele tavapärasest rohkem aega, et üksteisega harjuda. “See koosseis, kes kokku saab, ei ole väga tihedalt üksteisega koos mänginud ehk üksteist väga näitlejatena ei tunne. Hea on see, kui hammasrattad saavad rahulikult üksteist üles leida – mida üks teeb, mida teine ning rahulikult lahti rääkida, mis erinevates kohtades oluline on. See on see hetk, kus hakatakse asju paika loksutama. Kõigil on ju oma kujutlus ja igaüks on kodus oma rolliga töö ära teinud ning vaadanud, kuidas see võiks kujuneda. Nüüd tuleb kujutlused ühildada.“
Näitleja sõnul võtab esimest korda tundmatusse sukeldumine alati kauem aega. Pärast rollidesse sisse elamist ning üksteise tundma õppimist sujub kõik kiiremini. “Kui esimene kord enda jaoks mingit tundmatut tsooni läbime – olgu see näiteks piirikontroll või mõni muu tundmatu koht, siis teist korda läheb see juba libedalt. Kui olen esimest korda iseteeninduskassas ja toksin kaupu, siis vaatan, kuidas kaal töötab ja kas ma saan sellega hakkama. Samamoodi on ka rollidega – kui nad saavad sulle omaseks, siis sa juba tead, kuidas tegelased reageerivad, mida mõtlevad ja tahavad,” kirjeldab ta.
