Liisu Miller on sisulooja, kes jagab sotsiaalmeedias postitusi oma pere, toidu ja seikluste kohta. Pere on suur filmi- ja sarjasõber ning Liisu on käinud mitme kodumaise seriaali võtetel. Hiljuti toimus auhinnatud Elisa originaalsarja “Reeturi” 3. hooaja võtted, kus ka Liisu Miller sai näha, kuidas valmib eestimaine spioonipõnevik. Uurisime, millised on emotsioonid, mida uuest hooajast oodata võiks ja mida Liisu oma perega tavaliselt vaatab.
Lasud ja plahvatused kutsusid kohale politsei
Liisu ja ta abikaasa Robert Miller käisid võttepäeval Rotermannis, kus filmiti plahvatusi ja möllu täis massistseeni. Kuigi paar on ka teiste sarjade võtetel käinud, siis “Reetur” oli nende esimene märul. Võrreldes varasemate kogemustega, oli Liisu sõnul seekord palju suurem produktsioonitiim ja rohkem tegevusi. Kohapeal jagati küll kõrvatroppe ja tiim hoiatas liiklejaid eesootavatest laskudest ja plahvatustest, aga need tundusid nii päris, et inimesed kõrvaltänavatest helistasid politseisse, kes käis mitu korda tegevusi kontrollimas.
“Tegelikult vajus karp ikka lahti. See oli kindlasti seni kõige ägedam võttekogemus. Natuke oli selline tunne, nagu olekski päriselt mingisse märulisse sattunud. Kõik oli hästi läbi planeeritud ja mõeldud, aga paugud olid ikka päris. Kui sa kõrvaltänavas oled ja neid pauke ja laske kuuled, siis sul hakkab kindlasti hirmus. Arvan, et ei ole väga palju inimesi üldse maailmas, kes on näinud, kuidas mingit tulistamist või terroristseeni lavastataks. Korraks unustad ära, et see on fake ja tekib tunne, et näed midagi, mis on täiesti lubamatu. Ma pole sellist asja näinud ühelgi võtteplatsil ja see oli tõesti väga huvitav ja õpetilk kogemus. Kui ma kunagi hiljem sarnaseid stseene ekraanilt vaatan, siis ma oskan neid hoopis teise pilguga näha,” meenutas Liisu.
“Reeturi” kolmandat hooaega peab mõttega vaatama
Sarjal “Reetur” on kaks hooaega juba linastunud. Esimese hooaja tegevus toimub 2000. aastate algul, kui Eesti NATO ja Euroopa Liiduga liitus. Muutudes luurele oluliseks sihtmärgiks, värbas Venemaa sarja peategelase Alfred Vindi enda kasuks tööle ja mehest sai Reetur. Teine hooaeg toimub ajaliselt rohkem tänapäeval, mil toimuvad uued, jahmatavad pöörded.
“Kui me võtetelt koju läksime, siis mu abikaasa ütles, et kuule me peame kindlalt seda vaatama hakkama. Tundus, et sinna on ikkagi väga-väga palju panustatud igas mõttes ja seda oli äge näha. See tekitas veel rohkem isu, et ma tahan näha, kuidas see lõpptulemus on. Sellest ma sain kohe aru, et see on tõsisem vaatamine ja pead mõttega vaatama. Ma olen selline inimene, kes ei vaata kunagi ühe osa kaupa. Mul on vaja nädalat, kus ma saan binge-watch’ida. Tahan nüüd päriselt puhkuse võtta, et see võtetel nähtu kodus ka ära vaadata,” kirjeldas sisulooja.
Igapäevaselt käib kodus võitlus telekapuldi üle
Nii nagu igas tavalises peres, võitlevad ka Liisu ja Robert selle üle, kes saab täna valida, mida vaadata. Kui Liisu eelistab vaadata kergemaid asju nagu “Uus algus” ja “Papsid”, siis Robertile meeldivad põnevusdraamad nagu “Valguses ja varjus”.
“Meil on reaalselt kogu aeg kaklust sel teemal ja ma olen isegi ühe video teinud sellest, kuidas neid kakluseid vältida ja selgeks teha, kelle sõna peal on. Me oleme teinud erinevaid väljakutseid alates pingpongi palli viskamisest topsidesse kuni täiesti südamest lahinguteni, et kelle käes on täna pult. Kuna meil ei ole paika pandud, millal mida vaatame, siis me peame kuidagi mänguliselt otsustama, kes täna valib. Sageli on ka võistlus, kes saab esimesena lapsed magama, alla teleka juurde jõuab ja saab valida. Meil on tõesti hästi võistlushimuline pere,” naljatles Liisu.
Perekond Millerite lemmikud
Liisu ja Robert Milleri lemmiksarjadeks on “Uus Algus”, “Papsid” ja “Valguses ja varjus”, mille võttepäevadel samuti käidi. Lemmikutest rääkis Liisu: “”Uus algus” on lihtsalt täiesti sürr asi minu meelest. Tõnis Niinemets on nii kaadri ees kui ka taga nii naljakas inimene. Ma olen kahe aasta jooksul kokku puutunud paljude näitlejatega ja Tõnis on selline inimene, et kui tema astub võtteplatsile, on kõigil hea tuju, kõhud kõveras ja naeravad. Seda on nii äge näha. ”Papside” osas mul ei olnud väga kõrgeid ootusi. Kuidagi mõtlesin, et ah, et mis nendest papsidest ikka, aga esilinastus ja võtteplatsil käimine oli nii äge! Mul on endal kolm last ja emana vaadata kui lahedalt lapsed näitlevad, on lihtsalt kuidagi hoopis nagu teistmoodi. Ma arvan, et iga inimene, kes “Papse” vaatab, tunneb ära, et tema elus on umbes samasuguseid olukordi olnud, kas enda, sõprade, vanavanema või isaga. Kolmas sari, mis meie perele väga meeldib, on “Valguses ja varjus”. See on mul suur lemmik olnud ikkagi põhimõtteliselt aegade algusest ja see oli vist üks esimesi võtteplatse ka, kus ma kohal käisin.”
Suure korvpalliklubi Kalev fännina on Liisu filmisoovitus vastav. “See võib-olla tundub aimatav vastus, sest see on viimase aja üks põnevamaid väljalaskeid, aga mulle tõesti väga meeldis see. Noorena käisin kõikidel Kalevi mängudel ja kuna nimed olid mulle nii tuttavad ja film oli väga hästi tehtud, siis seda oli huvitav vaadata. Meil on ka siukseid vanu lemmikfilme, mida kipume ikka uuesti vaatama, näiteks “Focus” Will Smithi ja Margot Robbiega peaosas. Filmi pealkiri tähendab keskendumist ja kui sa hakkadki keskenduma, siis avastad kogu aeg uusi asju,” jagab Miller ja lisab, et laste täielik lemmik on ikkagi Sipsikut, mida nad kütavad päevast päeva kuumaks.
Võttekülalisest näitlejaks
Paljud sisuloojad, muusikud ja erinevatest valdkondadest inimesed mängivad tihti filmides või sarjades külalisrolle. Ka Liisule on pakutud võimalusi näitlemisega kätt proovida. “Kassikulla tiim on korra ühendust võtnud ja Olev Sten Erik Jõgi kirjutas mulle üks päev, et kuule Liisu, meil on vaja ühte episoodi sind ja su pere. Kahjuks ajaliselt ei klappinud. Ma ei saa nüüd öelda, kas see on asi, mida ma laias laastus teha tahaksin ja kuna ma pole kunagi näitlema pidanud, siis ma ei tea, kuidas see välja tuleb, aga olenevalt projektist ma kindlasti täitsa ära ei ütleks ja prooviksin. Igal juhul on mul kaadri taga võib-olla isegi põnevam olnud, aga ei välista mitte midagi. Usun, lahedad projektid ja võimalused jõuavad minuni.”
Artikkel ilmus Diktor veebi.