Tuntud näitlejat ning kahe lapse ema Saara Piusi võib nimetada superemaks, kes oma hakkaja iseloomu tõttu naases üsna kiirelt beebi kõrvalt töölainele. Ta räägib, kuidas taas kaamera ette minek omajagu närvi võttis, kuidas ta selle kõrvalt emarolliga toime tuleb ning missuguste projektide kallal hetkel töötab.
Töötamine laste kõrvalt
Armastatud näitlejate ja abikaasade Saara ning Märt Piusi perre lisandus sellel kevadel imearmas beebi. Lisaks nende esimesele lapsele tütar Susannale on nüüd peres ka poeg Mihkel. „Pärast sünnitust läks elu kuidagi väga hooga käima ja vast ongi hea. Kärsitu ja pidevalt askeldav nagu ma olen. Õnneks on beebi ka päris rahulik sell,“ räägib Saara. Näitleja naases üsna kiiresti tagasi töölainele, kuid laste kõrvalt ei olnud see kindlasti mitte lihtne. Õnneks on abikaasa Märdil võimalus lastega kodus olla. „Ma jaksan sellepärast, et ma elan koos ühe väga hea mehega, kes saab lastega suurepäraselt hakkama. Tal on olnud hetkel pisut vabam graafik ja sestap olengi saanud käia laste kõrvalt tegemas väiksemaid asju. Peamiselt käin multifilmidele ja reklaamidele peale lugemas ning laule salvestamas, mis õnneks ei võta korraga kaua aega – beebi saab issiga hästi oldud see aeg. Kui aga tuleb ette pikem käimine, siis aitavad ka vanemad,“ toob Saara välja.
Uus ja väljakutseterohke roll Kapo uurija naisena
Lisaks reklaamide ja filmide peale lugemisele ning laulude salvestamistele võttis Saara vastu ka rolli uues sarjas „Tulejoonel“, kus kehastab Kapo uurija Mark Viira naist Liisi. Tema tegelase nimi oli algselt Saima, kuid see tundus näitlejale liialt võõras. Saara kirjeldab, kuidas tegelasele uus nimi leiti: „Pakkusime erinevaid nimesid ning režissöör Ergo Kuld küsis siis Kaspar Velbergilt (kes mängib mu meest Marki), et “Mis su naise nimi on?”. Kaspar arvas, et ta küsis päriselt tema naise nime ja vastas „Liis!“. Ergo ütles, et “Voh, see jääb!“.
Oma tegelaskuju peab Saara tulihingeliseks kunstnikuks, kes veel alles otsib enda kohta maailmas ning võtab asju pisut liiga tõsiselt. „Liis on Marki kõrval kindlasti energilisem tulesäde. Kuna Mark viibis mõnda aega Afganistaanis, pani see põntsu mehele endale ja seeläbi ka nende suhtele. Me ajame kumbki oma asja ningpüüame küll kuskil kokku saada ja teineteist mõista, aga see on vahel raske. Näis, kuhu me omadega jõuame, kui kõik osad valmis ja üles filmitud,“ kirjeldab näitleja.
Ei olnud küsimustki!
Rolli vastu võtmise üle Saara pikalt ei mõelnud, sest talle on väga muljet avaldanud režissöör Ergo Kulla viimase aja sarjad ja filmid nagu „Reetur“, „Varjudemaa“, „Lahutus Eesti moodi“ ja „Talve“. Samuti kiidab näitleja stsenarist Martin Alguse stiili. „Imestan selle mehe võimet kirjutada nii palju ning seda kiirelt ja huvitavalt. Lugedes ei teki seda tunnet, et tekst kõlab mitte suupäraselt või võltsilt,“ sõnas ta. Üheks oluliseks aspektiks rolli vastuvõtmisel oli ka see, et peaossa valiti Marko Matvere. „Kui ma kuulsin, et Matvere on peaosas, siis olin eriti rõõmus, sest ta on väga hea! “Ohtlik lend” on siiani eredalt meeles, seega väga ootan “Tulejoonel” linastumist,“ räägib Saara õhinal.
Üle pika aja taas kaamera ees
Sarja esimesed võttepäevad on juba selja taga, kuid Saara jääb neid kauaks meenutama, sest pärast teise lapse sündi ning viirusepuhangut jäi näitlejal tööelus pikem pausi sisse ja taas võtteplatsile naasta oli võõras tunne. „Ma olin enne esimest võttepäeva päris närvis, sest polnud maa ja ilm kaua aega kaamera ees olnud ja üleüldse mänginud. Pisut läheb aega, et mootor taas soojaks läheks,“ kommenteerib Saara. Näitleja kiidab väga režissööri, kellega on superhea koostööd teha. „Ergo on täpselt selline nagu mulle meeldib. Ta aitab hästi rajale, parajalt tšill ja nõudlik, seletab ja annab nõu ning näitab ise vahvalt ette kui tarvis. Vahel tahaks naljaga öelda, et „kuule sul tuleb palju paremini välja, tee ise,““ kirjeldab Saara.
Ka vaikne hääl võib osutuda eeliseks
Nii palju nagu on erinevaid karaktereid filmi-, sarja- ja teatrimaailmas, on vaja ka näitlejaid erineva välimuse ja hääletämbriga. „Mulle meenub ühe filmi casting, kus enne mind oli käinud juba vähemalt 10 tüdrukut. Kui järgi oli minuni jõudnud ja stseeni lõpetasin, hüüdis režissöör rõõmsalt: „Lõpuks keegi, kes räägib vaikse häälega!“. Olin esimest korda õnnelik oma vaikse hääle üle ja saingi selles filmis rolli – kuigi helimehed tavaliselt väga rõõmsad minu hääle üle ei ole,“ naljatleb Saara.
Üleüldiselt naudib näitleja oma tööd nii teatrilavadel kui ka kaamera ees, kuid mõlemal on omad head ja vead. „Mulle meeldib teatri puhul see, et saan enne kaks kuud proovi teha, tunnen end siis kindlalt. Filmis või sarjas tuleb kodus rohkem tööd ära teha, sest mida rohkem oled teksti selgeks teinud ja rolli välja mõelnud, seda kindlam on tunne. Aga püüa sa beebi ja väikse rübliku kõrvalt asju selgeks saada,“ räägib Saara. Filmide ja sarjade juures meeldib näitlejale spontaansus. „Teed oma stseenid ära ja rohkem sa ei saa neid kunagi teha. Loodad, et tegid hästi ja et on hea montaaž. Samuti saab kaamera ees väga väikeste vahenditega mängida. Üks kulmutõste võib rääkida rohkem kui sada sõna,“ kirjeldab näitleja.
Saarat näeme peagi detsembris esilinastuvas koguperefilmis “Jõulud džunglis”, kus näitlejal oli rõõm koos Pääru Oja ja Tõnu Karkiga kaasa lüüa. „Ootan ise seda filmi väga, kuna filmimine toimus Indoneesias, tavapärasest keskkonnast väljas, ja mälestused on väga eredad ja toredad. Televisioonis hetkel peale “Tulejoone” midagi töös ei ole.“ räägib Saara. Kaasahaarav Elisa põnevussari „Tulejoonel“ esilinastub juba novembri lõpus Pimedate Ööde filmifestivali raames ning Elisa Huubi jõuab sari detsembris.
